🌞

Jikọta nri iji malite nkwụsị metabolism na-eme ka ahụ dị mma na mmezi onwe.

Jikọta nri iji malite nkwụsị metabolism na-eme ka ahụ dị mma na mmezi onwe.


Nchegharị onwe, mmetọ na njikwa ibu, nfụnanya vitamin, iji zọpụta na mụpụta nri na-emepụta mmetọ ka e wee nwee ahụike maka mmadụ—nke a bụ inwe nkọwa mpụga nke ọma na ụmụ nwoke na ụmụ nwanyị na-esite na ọdịda hormonal.

Nke mbu:

Iji malite na oge hormonal, ụmụ nwoke na ụmụ nwanyị na-eche ihu mgbanwe dị egwu na ahụ na uche. N'oge a, hormon na-eme mgbanwe dị ukwuu, na-ebute ọtụtụ ihe omume physiological na psychological, na-eme ka ọtụtụ mmadụ nwee nchekasị. Ike nke ịmepụta onwe ya na-egbuteghachi, mmetọ na-abata na-eche nche, ibu na-amalite ime ka ukwuu, na mgbanwe ike bụ nke a na-ahụkarị. N'otu oge, enweghị nri kwesịrị ekwesị bụrụ ihe na-eme ka a sonye na ahụ na ume. Otu esi kwado njikwa ibu, melite mmetọ, mmiri ndị a na-enweghi mmekọrịta, bụ ụzọ ziri ezi iji bido ndụ na-enwe ahụike n'oge hormonal. N'okpuru ebe a, a ga-enyocha na ọkachamara, nke na-ekpuchikarị ihe ọgụgụ na nke ụmụ nwoke na ụmụ nwanyị nwere ihe pụrụ iche.

I. Nnyocha ihe kpatara: Ihe isi ike nke mmekọrịta hormonal na njikwa

1. Mgbanwe hormonal na mmetọ

N'oge hormonal, estrogen na progesterone na-abawanye na ụmụ nwanyị, mgbe testosterone na ụmụ nwoke na-ebelata. A na-ahụkarị njehie ahụ na-adịghị mma, na-arụ ọrụ na-eme ka ịdị arọ belata. Idozi ma ọ bụ na-ejigharị usoro nri na-eme ka usoro ahụ na-adịghị ka otu.




2. Mgbanwe aghaidh uche na ọdịmma onwe

N'ịbụ n'isi hormon na-adịghị mma, nchekasị, iwe, na ịhapụ, na-eme ọzọ ka uche na-efunahụ onwe, nwụọbu, na-ejedebe n'ịzụlite usoro ime ụlọ, na-eme ka nsogbu na njikwa ibu na-emebi.

3. Nlekọta pụrụ iche nke ahụ—mmegharị na otu

Obi na-eme ka ihe kpọrọ varme, ọnọdụ, na mpụta na-amapụ, na mgbalịdị na-anọghị iche. Ọtụtụ mkpụrụ ndụ dị iche iche na-eme na ụmụ nwanyị, ebe nwoke nakwa enwekwu ogo. A ga-anwụ anwụ, na-achọ ka a na-edozi ya.

4. Ntuziaka nke vitamin na-abaghị uru

Mgbe afọ na-abawanye, mmekọrịta ahụ na-adịgide adịgide na-aṅụ ọkụ nnu, vitamin D, B, calcium, iron, na magnesium chọrọ ihe a na-enweghịkwa. Ọ na-agbakwunye na ume na-ezighị ezi, na-akpụ akpụ na-adị ndụ, jẹrisi na mgbanwe a na-apụta.

5. Ndụ na-emebi nkwado na-emekuwa ọtụtụ ọrịa




Na-eme ka ụlọ, ịnọ ogologo oge, ma na-enwe mmetụta nke ukwuu na-ebugharị akpụ na njikwa, mgbe ahụ, na-adị na mmekọrịta hormonal.

II. Ịmepụta onwe: site na njikere uche ruo mgbanwe omume

1. Imegharị ụwa maka mmekọrịta na ịdị arọ

Wepụ isi iyi (dịka ọnwa isii) mepụta ọnụ ọgụgụ nke 2-3 bụ ụzọ ruo 6000 steps kwa ụbọchị. Iji mepụta uru, mmadụ na-arụ ọrụ, na-amahụ okpukpu abụọ na atọ, tụọ.

2. Na-ewepụ na anyị nwere ebe—ndị na-apụta kwadoro

Nyere na ọtụtụ oge (dika na-enweghị ọgwụ), na-agwakọta na nsụgharị ọgụgụ, na-eme ka ọmụmụ na-eto. Gụọ na mmetụta na-amụba.

3. Mmasị ohere—na-ama bụ isi ya

Gụọ, sonyeere mmekọrịta ọha na eze karịa, maara eme ka ezi uche, na-eme ka na-akpọsi ọgụ ha.

4. Kpọrọ ikwu na-ekele

N'iji akpụ na-enwe nzukọ ọgụ, n'ụzọ dị mfe, na-akpọselves, "M kwesịrị inwe ahụike."

5. Na-eji egwu: nlekọta na ume

Ebe ị bụ n'ụlọ, gara njem, akụkọ ọma na nkụzi, buru ibu. N'emekọrịta ụlọ, na-anọ na ejiji, na-enyere ụdị alaka.

III. Nchekwa na njikwa ibu: Ntụziaka sayensị

1. Nlekọta nke ọnọdụ ndị na-achọ

Na-eji igwe anaghị arụ ọrụ, na-arụ ụka, n'ilebaworo mmekọrịta n'ịchọta mpaghara na ego. Soro otu a na-eme, kwadoro na rekọrịta ya na adịghị ka ọdịnihu.

2. Ikwu ọkọ na arụmọrụ

Ma nwanyị ma nwoke ga-arụsi ọrụ ike na nrụpụta. Soro na nkịtị, ma na-emepụta na ọrụ (dị ka a na-emegharị, itinye aka, ma budata).

3. Ọzụzụ oxygen ma ọ bụ mpaghara ha

Nke a na-enye ezigbo kọmitii, na-abịa n'ụzọ na-atụghị anya ya. Na-eme 20-25 min, na-ekekọrịta ika, na-azụlite mmetụta.

4. Nkwado nri—nri na-abụghị echiche

N'ịbụ na-eche na, na-abụ na na-emekarị ihe, nyefee iri ọtụtụ ma jiri ya tụnyere mma, ejezie kpataya.

5. Nnweta mmiri

Kwadoro ụwa, jiri 2,000 milliliters na-atọ ụtọ, na-arụsi ọrụ ike sava, na-emezuru ya.

6. Ncheta zuru oke

Kpọtu ọnụ, na ha ga-ejide, sịkwuo na 7-8. Mee na onye na-ahụ akwukwo ma na-ahụ mmetụta.

IV. Ntule nke vitamin: ihe ụmụ ada na nsoro

1. Vitamin na-abaghị uru

Vitamin D
Ngwupụta: kwesịrị ime otú atụ. Akwadoro 15-20 min na ịnweta vitamin D3 1000-2000 IU, na-asa.

Vitamin B
Nkwupụta: n'ịnọtụ n'eziokwu. Enwere otutu ọhaneze na-ezo, anyị na-achọ.

Calcium na magnesium
Ebe ọ bụ: enweghị taurine. N'efu mgbanwe, na-emepụta elu.

Iron
Ọzọkwa, vitamin C. Ya na-eme zite na-emekarịghị.

2. Nlekọta nke njirimara na ngwa

Na-esote otu afọ, n'ọdịnihu, na-achọọ vitamin na-emepụta ego.

3. Ntuziaka na ọnụ ọgụgụ

Rịba ama vitamin D3 n'ihe ole na rest, vitamin B ka ọ na-atụghị, calcium na yénye.

V. Mepee mmetọọ na-enye ahụike

1. Ndozi atụmatụ na njikere

Ụtụtụ: wee nwee mmiri na-amphib na-eme ka ibe ya.
Iri: ogige na-agbanwe na ịbịa, ka o wee zụta ego na-adịrị gị.

2. Ntụziaka ọrụ

Na ịhọrọ: ma ozi trunk ma ọ bụ ezinụlọ. Rịba ama Apps.

3. Asụsụ na ụlọ

Na-anwale aromatherapy na gbakwunye, na-aram ma mepụta.

VI. Ịgbanwe onwe gị, ịgafe na ndụ hormonal

1. Ntuziaka na ụlọ

Nyocha megide, na-ewe numpy na-eso ọnụ.

2. Nkwado banyere ọgwụgwọ

Ma na-emekọrịta ọgwụ.

3. Mepụta usoro nke ịgbanwe onwe

Nke a na-enye ndụmọdụ, chọta ndụmọdụ, ma na-enwe omume na-akwado.

N'ikpeazụ:

Echiche na-abaghị na omume, na-ezube nsogbu na mmetụta, na-enye usoro na-achọ.

Ntagha niile